Son lea jurista, servodatberošteaddji, sámi aktivista, pin-up beakkán ja juoigi. Son lea mielde eanaš sajiin ja sus leat oaiviliat juohke áššái. Dál lea ieš gávdnan hui vuogas sáni mii gokčá ja govve su hui bures: -Mun lea hyperaktiiva klumpa. Fierttuid fieran.

Lea duorastat ja Ánde Somby rohtte gáddái sukseassa konseartta Tromssas Driv nammasaš olgobáikkis. Vájas joavkkus leamaš oainnat máilmmi vuosttaškonsearta Nana-festiválas.     Driv guossit spežžot gieđaid ja dáhttot eambbo. Ánde ferte guldaleddjiid gáibádusa čuovvut ja rohtteha vel maŋimuš luođi. Dat lea áfibálkkašumi lávdegotti jođiheaddji Ole D. Mjøs:a luohti. Olbmot reaškkehit. Sii dihtet oainnat Mjøs leamaš su rektor vel. Dát leamaš duođaid somás vásáhus.

Buohkat dovdet Ándde
Ánde guođđá lávddi. Čuovvolan su maŋŋái. Su «heaggavákta» Hans Ragnar Mathisen viggá bissehit.
    «Dat lea ortnegis» gullo Ánde cealkime. Lávkulan maŋŋái «backstagii» mii ii leat stuorát go guokte njealjedasmehtera. Šihtte gávdnat jaskes kafea Drivas mas leat máŋga ossodaga. Čájehuvvui ahte dat ii gusto lean nu álki.     Váccedettiin kafeai leat olbmot dego magneahtat. Njámmasit gitta. Illá luitet. Buohkat áigut suinna hállat, sávvat lihku ja rámidit. Su oainnat dovdet vissa eatnašat Romssa gávpogis. Doppe lea orrun 11 jagi.
-Go Oslos lohken jussa, de issoras olu olbmot dovde mu, ja mun in. Olbmot rávke buorre beaivvi munnje ja nu rávken ruovttoluotta. Loahpas rávken buorre beaivvi buohkaide. Láven lohkat ahte lea buoret menddo olu rávkat buorre beaivvi, go menddo unnán. Dakkár oahpisvuohta lea mus Romssas ge, lohká Ánde go viimmat letne beassan čohkkedit.

Jurista juoiggada
-Don han leat jurista. Manne dalle juoiggat maid?
Lean jur nuppi gažaldaga háhppehan jearrat, go muhtin oaivvesnaga sámi dievdu boahtá. Son čilge hirbmasit man bures dovdá Ánde. Loahpas mieđiha munno diktit leat ráfis.
-Na oktii vel. Don han leat jurista. Manne dalle juoiggat?
-Dološ rájes leat sápmelaččat eallán nie. Sii ferteje máhttit boazodoalu, guolásteami ja eanandoalu. Sii ferteje leat profešoneallat juohke dásis, jus ovtta dáid surggiin ii mannan nu bures. Lean dulkon iežan eallima dán láhkai, vástida son.
-Šaddá juoigan dego lotnolasealáhussan?
-Juo, reaškkeha son.
-Lotnolasealáhusas han lea sihke birgejupmi ja illu. Mu eallimis leat guktut bealit mielde. Dál joatká ságastallan geahppásit. Mus lea Prime-time juoiganjuristtan.

Pubba-garjá
Su luođit leat veahá eará šlájás go dat maid dábálaččat leat gullan. Son juoigá noiddiid birra geat leat boldojuvvon. Son juoigá puba-garjjáid birra geat miehtte uvjii galget njávkkadit rievssahiid. Son juoigá ahte son lea hyperkatiiva-klumpa, dahje nugo sámegillii lohká «fierttuid fieran».
    -Hehe, juo dan fal juoiggan. Ná čálát dan. F-I-E-R-T-T-U-I-D F-I-E-R-A-N, stáve son go jearralan.     -Leat go hyperaktiiva? Don han lea juohke sajis, juohke áššis, juristan, juoigin dahje juo pin-up almmájin.
    -Veahá hyoeraktiiva gal lean álo leamaš. Mánnávuođa rájes juo. Álo leamaš nu olu máidnasat mu birra. Sámi bearrašiin ja sohkagottis han lea juo dat vierru olu máinnastit váhkara birra. Ja nu han mun leange. Lean hui virkui. Mus lea somá. Hearvái. Ii galgga duođalaččat iežas váldit. Muđui šlundu.
    -Don leat suhttadan máŋgasa, earret dáinna pin-upain, ja go nuoladit masá álásin aviissain?
    -In jáhke mun leat bávččagahttán geange, jus dal eai leat liikon mu prošeavttaide. Lean gullan hui olu ságaid ja oaiviliid iežan ja iežan láhttenvuogi birra. Sin, geat hirbmadit reagerejit, lea hui dehálaš ruvvet eret rašisvuođas. Ođđa áigi lea goikadan min ságasteame ja dál lea menddo olu duođalašvuohta. Duođalašvuohta jávkadahttá min ilu.

-Dál galgat moraštit min noiddiid
Ánde ii juoigga dáid fáttáid dušše somá dihte. Sus lea čiekŋalat ulbmilat sihke teavsttaiguin ja joavkku namain «Vájas».
    -Vájas lea dološ sámi sátni. Dat lea skádja mii bissu. Háliidivččen ahte sátnegovat bisánivčče. Mii leat duođai olu bargan. Go noaiderumbbuid bolde, de jávkadahtte dan duohta ritmma. Lea olu bargu rievttes ritmii fas boahtit, lohká son.
    «Boldon-noaiddit» lea luohti mii govve Ánde bávččasvuođa. Go čuččoda lávddis de su čalmmit, su gorut lihkadeapmi ja musihkka govve dan bákčasa man dovdá go sámi noiddiid godde eret. Guovdo luođi čuojaheaba musihkkárguoktá kristtalaš sálmma.
    -Muitalan makkár dolla dat bolddii min noiddiid. Dat lea hui báhča munnje. Sápmelaččat eai leat goassege duostan moraštit daid gean masse. Dát lea morašluohti sámiide vai dustet moraštišgoahtit. Vai min máttut ožžot ráfi. Vai mii oažžut ráfi.

Ánde dárbbaša eatnamiid
Son jaskkoda. Geahččá munnje, dego vuorddašeame boahtte gažaldaga. Logan son dat lea vissa oahpahan bártnis juoigat.
-Juo. Lean oahpahan Láwra juoigat (dovddus Turdus Musicus juoigin, Riddu Riđđu nuorra artistan ja lea olggosaddán Intimate Noise EP journ. čilgehus). Lea nu somá go ođđa buolvvas leat máŋga buori juoigi. Munnje lea hui somá go okta dain lea mu bárdni. Eaige leat dušše juoigit mat dál bohtet olles vuimmiin. Doppe leat ođđa guvhllárat maid. Sámit leat dego moriheame maŋŋel guhkes dálvvi. Dál liđiida.
    Ja Ándii lea dehálaš ahte dás rájes ii dáhkko mihkkege rihkkumiid sámiid vuostá šat. Muitalan sutnje ahte Justislávdegoddi lea miehtan ođđasit gieđahallat Finnmárkolága árvalusa ovttasráđiid Sámedikkiin. Dan ii leat gullan vel. Son lea beaivvi hárjehallan konsertii.
    -Dat gal lei hirbmat buorre ođas. Sii leat viimmat áddegoahtán. Jus suoláda ja rievida, de ii leat dat buorre sutnje gii suoláduhttá, iige vel rievváriige. Lea olu buoret dilli buohkaide go olmmošlašvuođain ja govttolašvuođain geahččala čoavdit vuoigatvuođa áššiid.
    -Maid mearkkašit sámi eatnamat dutnje?
-Lean šaddu. Juohke šaddui lea eana dehálaš. It sáhte šaddat ja leat eatnamiid haga.
    Dál leamaš máimmi vuosttaškonsearta dus ja Vájasasis. Maid boahtte áiggis sáhttit vuordit?
-Mun lean oahpahan fioliinna juoigat. Mus lea hui miella geahččalit dihtora oahpahit máinnastišgoahtit. In dieđe vuos movt.